Üldiselt e-portfooliol ei ole ühest mõistet. Need võivad võtta erinevates kontekstides erineva kuju ning olla erineva eesmärgiga. Oma olemuselt on e-portfoolio nii toode (kogum materjale, teadmisi ja oskuseid), kui ka protsess (luues uut õppimist läbi reflektsiooni). Kõige lihtsamal kujul seega võib e-portfoolio olla digitaalne kogu õpilase õppematerjalidest, sisaldades loengumaterjale, kirjatükke, fotosid, videosid jms) või võivad need olla ka mahukamad, hõlmades näiteks teadmisi ja oskuseid, mida õpilane on omandanud erinevate tegevuste käigus – sh nii formaalse, mitteformaalse kui informaalse õppe käigus õpitut.
Jaryani (Jaryani et al 2010) jagab e-portfooliod oma olemuselt kolmeks:
- Arendav: e-portfoolio, mis näitab portfoolio omaniku töid läbi mingi perioodi, mis on seotud konkreetsete õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega. Selline portfoolio on kasulik näiteks akadeemilises õppetöös, hõlmates vajalikke materjale ning toetades õpiprotsessi.
- Peegeldav: e-portfoolio mis lisaks materjalile hõlmab selle reflekteerimist ning sidumist muude omandatud teadmiste ja oskustega. Selline portfoolio annab omanikule kontrolli oma õppimise üle ning loob uut teadmist, muutes nähtavaks seosed erinevate õpiväljundite ning väljaspool formaalset õpet toimuvate tegevuste vahel.
- Esindav: e-portfoolio, millesse on koondatud selle omaniku suurimad saavutused ja mis muudab nähtavaks tema arengu ajas. Selline portfoolio on kasulik erinevates kontekstides väljaspool akadeemilist maailma, näiteks töökohale kandideerimisel.
Oluline osa e-portfooliost on selle omaniku enda motivatsioon e-portfooliot kokku panna, seda pidevalt uuendada ning tegeleda selle abil õppimisega. Sageli on õpilasel vaja ka välist abi e-portfooliosse lisatavate materjalide hindamisel ning reflektsioonil. Kuna töömaht korraliku e-portfoolio kokkupanekul ei pruugi olla väike, peavad protsessi edukuseks olema täidetud ka mitmed eeltingimused (Song 2021).
- Õpilane peab olema suuteline iseennast juhtima. E-portfoolio on eelkõige iseõppimise vahend – kuigi on võimalik nende raames tekitada täiendavat koostööd õpilase ja õpetaja või õpilaste grupi vahel, on tegemist siiski eelkõige õpilase enda õppimise nähtavaks muutmise ning selle alusel uue teadmise loomisega.
- Õpilane peab mõistma e-portfoolio väärtust. See tähendab mitte üksnes seda, et e-portfoolio on oma olemuselt kasulik, vaid ka seda, et näiteks kasutusel olev tehnoloogiline lahendus on kasutajasõbralik ning õpikeskkond toetab ja väärtustab e-portfoolio kokkupanekut ja selle arendamist.
- Õpilane peab mõistma õppimise väärtust. Õpilasel peab olema sisemine soov ja motivatsioon õppida, luua uusi seoseid ning omandada uusi teadmisi ja oskuseid. Ta peab nägema protsessi väärtust ning selle väljundeid, tagamaks e-portfoolio kasutatavus ja selle pidev arendamine.
Oluline asi e-portfoolio puhul on, et selle kokkupanek ja reflekteerimine on pidev protsess, mis võib kesta aastaid. Portfoolio kokkupanek nõuab aega, oskusi, teadmisi ja pühendumist ning õpilane muutub selles seda kompetentsemaks, mida kauem ta seda teeb. See eeldab ka perioodilist hindamist, et hinnata õpilase kompetentsust e-portfoolio koostamisel. Jill D. Jensour ja Paul Treuer on pakkunud välja neljaastmelise hindamismudeli, mis hindab õpilast tema asjatundlikkuse alusel läbi viies peamises valdkonnas – materjalide kogumine, enesejuhtimine (õpilane teadvustab endale, et tema käitumine mõjutab tema õpitulemusi), reflektsioon (õppimise asetamine erinevatesse kontekstidesse ja seoste loomine), integratsioon (õpitu kasutamine erinevates kontekstides) ja kollaboratsioon (koostöös teistega uute teadmiste ja oskuste loomine) (Jensour ja Treuer 2014).
Internetis on ohtralt materjale e-portfooliote kohta, nii nende koostamise, arendamise kui kasutamise kohta. See on tööriist, mida kasutatakse laialdaselt – kuid tahes-tahtmata jääb sageli mulje, et vaatamata kõigele on edulugudest leida näiteid vähe. E-portfoolioid kirjeldatakse sageli läbi nende potentsiaali – kuidas see ideaalis aitaks õppimist soodustada ja süvendada, kuid sageli on seal takistused, mis seda raskendavad – vähene juhendamine eriti e-portfoolio koostamise algetappides, halvasti valitud või ebasobiv tehniline lahendus, vähene motivatsioon või vähene enesejuhtimisoskus õpilase enda poolt, e-portfoolio kasutamine vaid ühe õppeaine põhiselt, mitte läbivalt kogu kursuse/õppetaseme jooksul soodustamaks uue teadmuse teket ning selle süvendamist. Siin oleks vaja rohkem terviklikku lähenemist, mis hõlmaks nii õpilase kui õpetaja e-portfoolio alaste teadmiste ja oskuste tõstmist koos vajalike e-keskkondade arendamisega– ning siis võiks tõepoolest realiseeruda e-portfooliote suur potentsiaal õppimist toetava abivahendina.
Kasutatud allikad
Jaryani, F., Zandi, B., Sahibudin, S., Salehy, S., Masrom, M., & Zamani, M . (2010, May 7-10). Framework of a reflective e-portfolio supported by outcome based education and problem based learning. Paper presented at the Second International Conference on Computer Research and Development, Egypt. https://ieeexplore.ieee.org/abstract/document/5489537.
Jenson, J. D., & Treuer, P. (2014). Defining the E-Portfolio: What It Is and Why It Matters. Change: The Magazine of Higher Learning, 46(2), 50–57. https://doi.org/10.1080/00091383.2014.897192
Song, B. K. (2021). E-portfolio implementation: Examining learners’ perception of usefulness, self-directed learning process and value of learning. Australasian Journal of Educational Technology, 37(1), 68–81. https://doi.org/10.14742/ajet.6126
Merili õpiblogi 
Lisa kommentaar